Lapse teismeiga on tavaliselt raske periood kogu perele. Sel perioodil jätab noor inimene hüvasti oma lapsepõlvega ning astub olulisi samme oma vanematest eraldumiseks. Teismeea lõpuks saab lapsest noor täiskasvanu, kellel on oma arenev täiskasvanu isiksus, eelistused ja tulevikuplaanid ning oma suhted teiste noorte ja täiskavanutega. Sel ajal toimuvad muutused lapse psüühikas, kui tal on vaja end uuesti üles ehitada, lapsepõlvest täiskasvanu ikka “kolida”. See periood on täis vastuolusid. Isiksuse areng jõuab kvalitatiivselt uuele sotsiaalsele tasemele, kujuneb inimese teadlik suhtumine iseendasse kui ühiskonna liikmesse. Selles vanuses on teismelisel soov mõista iseennast sügavamalt, mõista oma tundeid, suhteid.
Need arengud toimuvad ühelt poolt paramatult läbi suuremate või väiksemate kriiside, vastandumiste, eksimuste ja raskuste, aga ka koos rõõmu, põnevuse ja positiivsete väljakutsetega. See muutus on eluks vajalik, aga kõigile osapooltele omamoodi valus ülesanne. Selle läbimine võtab aega ja nõuab vanematelt rahulikku meelt ning kannatlikkust. Teismeea muutused algavad, kui puberteedile iseloomulikud kehalised muutused toovad kaasa muutused isiksuses ja suhetes. Oluline oma energia suunamine perest väljaspoole ja eneseleidmine suhteliselt iseseisva inimesena.
Teismeeale on iseloomulik ka intensiivne areng aju talitluses ja ehituses. Ajutalitlus muutub täiskasvanule omaseks umbes 20ndate eluaastate keskpaigaks ning kuni selle ajani toimib veidi erinevalt täiskasvanu omast. Teismeliste aju eessagar alles areneb ning seetõttu ei ole enda tegevuse ja tunnete reguleerimine, jälgimine, järelduste tegemine ja tagajärgedega arvestamine veel täiskasvanu tasemel. Osaliselt selgitab see vähest emotsionaalset reguleeritust, emotsionaalseid purskeid, vähest tagajärgedega arvestamist, impulsiivsust ja hulljulgust.
Teismeline võib vajada abi, kui:
- ta on suure osa ajast väga kergesti ärrituv, pahur ja/või vihane ning see segab tema igapäevaelu;
- tal on mitmeid nädalaid kestev meeleolulangus, väsimus, rõõmu ja huvi puudumine, lootusetuse tunne ning igapäevaeluga toimetulek kannatab seetõttu olulisel määral;
- ta muretseb palju või tunneb end sageli väga ärevalt ning ärevus takistab tavapärast elu ja suhtlemist;
- ta nutab sageli ja palju;
- tal on sageli kõhu- ja peavalud, millel puuduvad kehalised põhjused;
- tal on sageli unetus või õudusunenäod või kui ta ärkab sageli vara;
- ta väldib eakaaslaste ja sõprade seltskonda;
- tema koolis toimetulek halveneb oluliselt;
- ta kardab kaalus juurde võtta, teeb pidevalt trenni või võimleb, peab dieeti, jätab olulisi toitainete gruppe söögisedelist välja;
- ta on pidevalt väsinud ja jõuetu;
- tal on hooti ebanormaalselt palju energiat;
- ta vigastab end – lõikab oma nahka, põletab end. Pane tähele, kui noor inimene keeldub näiteks kandmast lühikeste varrukatega pluusi või muul viisil varjab pidevalt oma keha;
- ta vigastab teisi;
- ta võtab osa riskantsest tegevusest;
- ta suitsetab, tarvitab alkoholi või narkootikume;
- tal on enesetapumõtted, ta räägib enesetapust või teeb sellele vihjeid;
- talle tundub, et tema mõtteid kontrollitakse või ta tunneb, et need ei allu tema kontrollile;
- ta kuuleb hääli, st tal on kuulmishallutsinatsioonid;
- ta on ebatavaliselt kahtlustav teiste suhtes;
- ta ei huvitu oma välimusest ja hügieenist, näeb välja korratu ning hoolitsemata.
Pakutavad teenused: noorte vaimse tervise alane nõustamine; grupinõustamine (tugirühmad) lapsevanematele; individuaalne- ja grupi loovteraapia noortele; pereteraapia; grupiteraapiad noortele; koolituste korraldamine lapsevanematele.
Nõustamine eelneval kokkuleppel. Aja broneerimiseks täida kodulehel registreerimisvorm või saada email info@lahenduseleidja.ee või tel. 5919 4848.
Nõustamine on tasuline ja toimub eesti- ja/või vene keeles.